Jaapani veri Eesti koolis
Sel sügisel asus Tartumaale elama ja meie kooli õppima 17-aastane Jaapanist pärit poiss Eiichi Ito. Eesti eluga on ta kenasti kohanenud, kuid raskeimaks ostutus Eiichile harjumine ajavahega, mis tingis une keset tundi.
Kooliga on Eiichi samuti harjunud. Tema jaoks on kool koht, kus tuleb kohastuda uue keele ja uute inimestega ning püüda kõigest võimalikult palju aru saada.Eesti keelega saab Eiichi suurepäraselt hakkama, vaatamata sellele, et Eestis on ta viibinud vaid kaks kuud. Juhul kui poiss peaks keeleliselt hätta jääma, on tal tagavaraks võtta väike eesti keele sõnastik. Sellega teeb Eiichi ka tundides kenasti tööd. Eiichiga suheldes tuleb keeleks valida kindlasti eesti keel, kuna see annab talle uut sõnavara ja laiendab silmaringi. Kui Eiichi esimesel hetkel ka aru ei saa, võiks talle oma sõnastuse kergemalt seletada.
Võrreldes eestlastega on jaapanlased Eiichi sõnul vastuvõtlikumad ja sõbralikud võõramaalaste vastu. Eiichi meelest on eestalsed endasse sulgunud ning kardavad suhelda võõra rahvaga. Sellist erinevust näeb ta ka oma praeguses klassis Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis, kus poiss ennast just väga kindlalt ei tunne. Eiichi tunnistas, et Jaapanis oli tal koolis ja klassis turvalisem, kuna ümbritsev keskkond oli talle kodusem.
Miks aga sattus Eiichi just Eestisse elama ja õppima? Nimelt mõjutas tema valikut meie Setumaa, mis meenutab talle ta armsat kodulinna Zetod Jaapanis. Peale Setumaa võlus Eiichit ka see, et siin on viibinud vähe jaapanlastest vahetusõpilasi. Oleks ju iseenesestmõistetav, et jaapanlane valiks enda elupaigaks üheks aastaks mõne suure ja silmapaistvama riigi nagu Austraalia või Ameerika, aga ei. Eiichile meeldib, et Eesti on tilluke ja paljudele avastamata. Ta teadis isegi enne siiatulekut Eesti asukohta maailmakaardil. Samuti huvitab teda Eesti kultuur.
Eiichi Jaapani kodu pole aga noorest hingest tühi. Meie vahetusõpilase juures Jaapanis elab Tallinnast pärit Eesti poiss, kes peab harjuma samuti ajavahega, inimestega ja kultuuriga nagu Eiichi. Omavahel suhtlevad poisid Interneti kaudu, õpetades teineteisele oma kodumaa keelt ja kultuuri ning soovides õnne uues paigas uute kommetega. Saabuva aasta märtsis vahetab eestlasest vahetusõpilane tagasi oma päris kodu, olles rikkam uute kogemuste võrra. Eiichi saabub aga tagasi koju pisut hiljem.
Eiichi loodab, et üks aasta Eestis annab talle juurde iseseisvust ja suhtlemisjulgust võõrastega ning oskust hakkama saada igas elutingimustes.
Grete Aadla
Liina Karelson
XI B
