Virtuaalõpetaja kaotas lapsed ära
Füüsikatund näeb tänapäeval välja nagu Bondi-filmi kõrgtehnoloogiline ime: õpetaja ja õpilased näevad-kuulevad teineteist ekraani vahendusel ning nähtamatu käsi kirjutab virtuaalsele tahvlile ülesandeid.
Füüsikaõpetajate põud on toonud Tartu ja Kihnu vahele digiõpetaja ehk Kihnu kooli õpilasi õpetab videokonverentsi vahendusel kaks korda nädalas Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Ööpik.
«Digitaalse õpetaja töö on nagu õpetajatöö ikka, lihtsalt elav inimene vastas puudub,» rääkis Ööpik.
Eile õppis Kihnu kooli kaheksas klass valguse murdumist. Enne tunni algust mängis tehnika väikese vimka, mistõttu õpetaja Kihnus olevatest õpilastest pilti ei näinudki. Heli aga oli kvaliteetne, virtuaalne tahvel töötas ka ning tund tehnika pärast pidamata ei jäänud.
Viperusteta ei saa
Töövahendid on õpetajal ikka samad. Lihtsalt enamikus digitaalsed. Kuna Skype’i kaamera abil ei ole praktiline tahvlit näidata, edastatakse tahvlipilt graafikatahvli abil eraldi ning projitseeritakse lastele seina peale. Pilti edastab teleri- või arvutiekraan.
Kihnu kooli direktori Lea Jõgisuu sõnul ei ole päris füüsikaõpetajat koolil olnud juba mitu aastat. Seda, et füüsikaõppest juba mõnda aega puudus on olnud, näitasid ka esimese teadmistekontrolli hinded. Ööpiku sõnul e-õppes suuliselt vastata ei saa. Kontrolltööd tehakse kohapeal paberile, skannitakse seejärel arvutisse ja saadetakse Tartusse õpetajale parandada.
Õpetaja bussist
Virtuaalõpetaja idee jõudis Kihnu Tartu Ülikooli teadusbussiga ning appi tuli Eesti Füüsikute Selts. Programmi käima lükkamiseks ostis kool oma rahaga uue arvuti ning suure ekraaniga teleri.
Kihnus aitas digiõpetaja programmi ellu viia Tartu Ülikooli füüsikainstituudi õppedirektor Kaido Reivelt. Tema sõnul on tegemist esialgse katsevariandiga.
Eesmärk on proovida, kas internetikaudne füüsikaõpe üldse toimib. Seetõttu püüti hakkama saada käepäraste vahenditega. Reivelti sõnul läks kogu süsteemi ülesehitus maksma 40 000 – 50 000 krooni. «Kõige kallim osa oli ehk spetsiaalne klassiruumi paigaldatud mikrofon,» ütles Reivelt.
Praegu kestab programm kevadeni. Esimeste tulemuste põhjal otsustatakse, kas digiõpetajat ka teistele koolidele vahendama hakata. Reivelti kinnitusel oleks ideaalne, kui tulevikus saaks üks õpetaja korraga õpetada mitut klassi mitmes eri paigas.
Kaheksandas ja üheksandas klassis õpib kokku 17 õpilast. Kuigi tulemustest on veel vara rääkida, on kooli direktor Lea Jõgisuu entusiastlik ning usub, et põhikoolist edasi gümnaasiumi minnes on lastel füüsikas vajalikud teadmised olemas. Lapsed ei jää ilma ka füüsika katseosast. Selleks sõidab õpetaja aeg-ajalt Kihnu kohale.
Järgmine külastus on kavandatud 17. oktoobriks ja sel päeval tegelevad 8.-9. klassid ainult füüsikaga.
«Väga valutult selline õpetamine just ka ei lähe, sest tunniplaanid tuleb selleks päevaks ümber teha,» rääkis Jõgisuu.
Samas loodetakse Lea Jõgisuu sõnul vaikselt, et sellisel meetodil õnnestub Kihnus ka keemiat õpetama hakata.
Mis on e-õpe?
• E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil toimuv õppetegevus. E-õppe areng on jaotatud viide tasemesse.
• Kihnu näide digiõppest on juba programmi neljas tase. Tund toimub arvutiklassis. Kasutusel võivad olla erinevad e-õppekeskkonnad.
• Tund arvutiklassis on võrdne tunniga tavaklassis. Valmis tuleb olla ootamatusteks, mida tehnikaga ikka ette tuleb, aga paindlikkus on üks õpetaja omadustest.
Allikas: Haridustehnoloog Tiigrihüppe SA
Artikli autor Postimehe ajakirjanik Marju Himma
(http://tartu.postimees.ee/300908/tartu_postimees/uudised/342521.php
