Sõmeru Kool - 210
11.11.2011 tähistas sõmeru kool 210.juubelit. Juubelinädal tõi rõõmu kogu kooliperele.
Sõmeru kooli 210.juubeli tähistamine tõi toredaid üritusi kogu kooliperele terveks nädalaks. Omamoodi avalöögiks kujunes ETV „Ringvaate“ saatelõik koolimaja toksivast rähnist, millel telemeeste jaoks suurem uudiseväärtus kui kooli pikk ajalugu ja Sõmeru sisukas hariduselu, mis leidis saates vaid põgusat äramärkimist.
8.novembril uuriti, kui hästi õpilased oma kooli tunnevad ja koolimajas info üles leiavad. Nii tormasid eri klasside õpilastest kokku pandud võistkonnad hasartselt koolimajas ringi, et lahendada ära kõik ülesanded ja küsimused aaretejahis „Tunne oma kooli!“
Kolmapäev oli kaunite kunstide päev, mil sai teoks omaloomingutund ja arvukad töötoad. Õp.Aili Pung õpetas aulas poistele-tüdrukutele line-tantsu. Spordihuvilised madistasid võimlas sumo töötoas. Arvutiklassis pühendas õp.Katrin Moisa huvilisi fototöötluse saladustesse. Näitleja Marika Vernik lavastas oma töötoas lastega konfliktsituatsioone. Õp.Toivo Reinsooga koos meisterdati roopille. Maia Simkin tõi meisterdamiseks kaasa hulga looduslikke materjale, millest lapsed meisterdasid värvikad teeküünla alused. Kodundusklassis juhatas kokkamistöötuba kooli kokk Ave Holm. Juba varem valmis maalitud erinevate ajastute koolivormides elusuuruses õpilased leidsid tee 3.korruse fuajee seinale.
Neljapäeval harjutasid kooli parimad lauljad ja tantsijad reedese kontsert-aktuse etteasteid ning päeva lõpetas kaunis kontsert ansamblilt „Roheline samet“, mille solistiks oli õp.Kadri Ratt.
Reedel oli 1.tund kooli ajaloo tund koos klassijuhatajaga. Koolimuuseumis sai vaadata vanade kooliasjade näitust ning meediaklassis vanu koolifotosid. 5.-9.klassi segavõistkonnad katsusid jõudu juubelivillakus ning samal ajal pandi algklasside teadmised proovile viktoriinis.
Sünnipäeva-aktusel õnnitlesid klassid oma kooli. Lavale olid seatud õpilaste omaloominguna valminud õnnesoovi luuletused. II klassi lugulaul moodustas luuleridade esitähtedest lausa kooli nime:
Seisab tore majakene,
õige kena , värviline,
majas lapsi sadakond,
erinevad kõik nad on,
rähngi siin on kodu leidnud,
uhked augud seina teinud.
Palju töötajaid meil häid,
õpetavad kõik nad meid,
hea on kõigil koolis olla,
ikka tahaks siia tulla,
kuigi aastaid on sul palju,
oled tugev nagu kalju,
ole ikka tubli veel,
luuletame rõõmsalt me!
Õnnitlused-kingitused üle antud, mindi üheskoos kooli kokatädide küpsetatud sünnipäevatorti maitsma.
Koolipäeva lõpus oli võimalik kaasa elada käsipalli sõpruskohtumisele, milles seekord jäid peale vilistlased.
Kui ebahariliku numbrikombinatsiooniga 11.11.2011 õhtusse jõudis, oli kätte jõudnud juubelinädala kulminatsioon – Aluvere ja Sõmeru kooli endiste õpetajate ja vilistlaste kokkutulek. Kontsert-aktuse avanud direkor Virge Ong toetus oma sõnavõtus märksõnadele, et rääkida tänase kooli näost ja edusammudest. Järgnenud slaidiprogramm vanadest piltidest, pikituna tänaste laulu- ja tantsulaste esinemisega, illustreeris kooli traditsioone läbi mitme aastakümne. Mitmelgi korral kostus läbi saali äratundmisrõõmust kantud sahinaid ja sosinaid nagu „Vaata, kas see on...?!“ või „Õpetaja on sellel pildil nii noor...“ Külalised jagasid koolile hulga kiidusõnu ja kingitusi. Endised kolleegid ja vilistlased jagasid aga üksteisega mälestusi möödunud kooliajast. Selles oli abiks ehk ka koolimuuseumis välja pandud vanade kooliasjade näitus, kus aukohal Aluvere vana koolimaja kuurist leitud koolipink ja vanad koolivormid. Õhtu edenedes pakkusid humoorikat meelelahutust Sõmeru kooli praegused õpetajad rockooperiga „Kahe laulja kurblik lõpp ehk õpetajad pisaraid ei usu“. Vilistlaste „ABBA“-versioon oli kenaks toeks õhtut sisustanud nostalgiadiskole. Disko vaheajal pureti pähkleid samas juubelivillaku mälumängus, mille kallal lapsed hommikul olid ragistanud. Huvitaval kombel eksisid vilistlased samade küsimuste juures, kus õpilasedki seda olid teinud, kuigi võistkondades nii mõnigi mitme kõrgharidusega võis leida. Oli tore tunda end ühise kooliperena vaatamata sellele, milline nimi oli kunagi kirjutatud sinu lõputunnistusele või tööraamatusse. Kohtumiseni
