AHHAA keskuse külastamine Tallinnas
Me käisime 5. veebruaril Tallinnas AHHAA keskuses, mis asus Vabaduse platsil.
Algul oli seal ees palju rahvast, kuid lõpuks pääsesime ikkagi sisse. Seal ootas meid giid, kes juhatas meid kohe garderoobi. Seal saime oma üleriided panna kas kappi või nagisse. Seejärel tutvustas giid meile masinaid ja näitust, mis seal oli. Hiljem saime iseseisvalt liikuda. Seal olid erinevad lõhnad, mulle meeldis ainult kohvi lõhn, teised ei meeldinud mulle. Seal olid ka ühe korvpalluri tossud, mis olid 52 number suured ja neid sai võrrelda oma jalaga. Sai ka treenida mälu, tasakaalu, teadmisi, mängida korvpalli, tennist ja jalgpalli. Ühes kohas sai näha väikest tornaadot. Sai mängida automängu. Võisime proovida ka istuda täissuuruses vormelis. See oli väga pikk ja mina pidin pikali olema, et mu jalad pedaalideni ulatuksid. Kõige lahedam asi oli 4D kino. See oli selline masin, kuhu istusime sisse, kinnitasime turvavööd ja panime spetsiaalsed prillid ette. Siis suleti uks ja film hakkas peale. See kestis 10 minutit. Seal oli selline tunne, nagu sõidaks Ameerika mägedes. Tuul puhus näkku, see oli täiega lahe. Hiljem saime veel ringi vaadata. Pärast keskuse külastust läksime Viru keskusesse, kus käisime söömas ja poodides. See oli tore päev.
Ingeri-Helena Kakko, 6. klass
05.02.10 külastasime me oma kooliõpilastega Tallinnas AHHAA keskust. Maksime natuke piletiraha ning seejärel läksime sisse. Räägin natuke näitusest, mis oli üles pandud. Seal oli lõhnade näitus. Näiteks oli seal selline asi, et võtsid telefoni, kust kuulsid häält ja tundsid lõhna ning seejärel said aru, et hääl seostub sulle mingi lõhnaga. Kui aus olla, siis ega mulle eriti need lõhnad ei meeldinud. Aga selle eest meeldisid mulle teised asjad, mis seal olid. Sain istuda päris täissuuruses vormelisse. Seal oli peegellabürint, mis oli väga naljakas. Ma kõndisin umbes 2-3 korda täiega vastu peeglit. Võisime testida oma tasakaalu aparaadiga, millel seisime ja püüdsime tasakaalu hoida. Ja üks tõsiselt äge asi oli 4Dkino, see oli nagu pisike tuba. Läksime sinna sisse, kinnitasime turvavöö ja siis anti meile prillid, mis ette pidime panema. Uksed sulgusid ja film algas. Tundus nagu oleks ise päriselt selle rongi või asja sees. Me liikusime ja tuul puhus näkku. Üles, alla. Üles alla, mööda teed või siis raudteed. Kui ma ei eksi, oli selle filmi pealkiri “Sõit maa sisemusse”. Pärast käisime söömas ja läksime bussiga koju. AHHAA keskus oli väga lahe ja kindlasti lähen ma 4D kinno veel.
Brigitta Krasavin, 6. klass
